neljapäev, 21. märts 2013

Postitus ilma Jamie retseptita

Eile oli kummaline õhtu. Elukaaslane käis lõuna ajal Hiina restoranis ja sealsed portsud on ütlemata mehised, seetõttu sai lõunasöögist ka õhtusöök. Kiidaks siinkohal Tartus asuvat Asian Chef'i (Riiamäe oma) - hinnad on head, maitsed on olemas - osad road on küllaltki vürtsised, niiet igale maitsele leidub midagi. 

Nuudlid krevettidega ja nuudlid rohelisega 

Kuna õhtusööki ei pidanud ise meisterdama hakkama ja peale tööpäeva sai kohe sööma asuda, siis umbes kella 7 paiku ütles minu kõht, et tahaks midagi head. Lappasin läbi Jamie raamatu, et ehk hakkab midagi silma, kuid motivatsiooni ei andnud ükski roog. Siis tuli meelde päeval loetud Joy the Baker'i postitus pannkookide kohta (viide Joy pannkookidele). Kuid erinevalt Joy'st tahtsin pannkookidele peale panna midagi head ja värsket, armas elukaaslane pakkus VABATAHTLIKULT (I'm so lucky!), et lippab kaupsi ja toob midagi head.

Pannkookide retsepti täpseid koguseid saad lugeda Joy postitusest, kuid pannkoogid nagu pannkoogid ikka. Ühes kausis sega omavahel või, piim, muna ja vanilliekstrakt, teises kausis jahu, suhkur, küpsetuspulber, sool ja muud maitseained (lisasin kaneeli, kardemoni kahjuks kodus ei olnud). Sega muna-piimasegu jahusegusse ja sega ühtlaseks. Seejärel riivi natukene apelsini- ja sidrunikoort, lisa ka kuivatatud jõhvikad (mina lisasin hoopis kookoshelbeid). Aja pann kuumaks ja asu küpsetama!

Valmivad

Pannkoogid tulid umbe head (jah, ma kogemata sõin valmistamise ajal umbes pooled ära) ja osturetkelt saabus ka mu armas koos kalli ihaldatud kraamiga (mustikad ja maasikad!!). Bonuseks olid veel ostukotis pudel head veini, Kinder'i šokolaadijänkud (nummidus ruudus) ja minu lemmik pikk Fuet Artesano vorst!

Pildi kvaliteet on küll allapoole arvestust, aga vähemalt sain mammud pildile

Pannkooke värskete marjadega on kusjuures väga nutikas teha - ära kõiki marju ühekorraga ära söö ja järgmiseks hommikuks on väga hea jogurtilisa olemas! Natukene pelgasin, et kas praegu poes müügil olevatel marjadel on üldse maitset (või noh, maitset on enamusel, kuid küsitav, kas ka marjale omane), kuid positiivseks üllatuseks oli maasikatel isegi juba veidi maasika maitset ja mustikad olid isegi väga head! Niiet, vutt-vutt kõik poodi vitamiine hankima!


Mõtlesin ja mõtlesin, kas teha sellist blogipostitust (kuna nimeks on blogil siiski 180 päeva Jamiega Itaalias, mitte 180 päeva Liina elu), kuid leidsin põhjenduse - Jamiel ei ole Itaalia raamatus pannkooke, niiet see läheb miinusena talle kirja :)

Ja magusale veel magusat lisaks 



kolmapäev, 20. märts 2013

risotto ai finocchi con ricotta e peperoncino

Eileõhtuseks maisupalaks valmistasin ühte enda lemmiksöökidest - risotot!

Esmalt panen kirja Jamie valge risoto põhiretsepti - risotto bianco (kõikides mu valmistatavates risoto roogades on see baasretseptiks). Kummitama jäi küsimus: kas õige on risoto või risotto? Keeleabi lehekülg ütleb, et eesti keeles on õige kasutada "risoto", kuid inglise keeles on jällegi õige "risotto".

Vaja läheb: (6le inimisele)
1,1 l (vastavalt valmistatavale roale kana-, kala- või juurvilja-) puljongit
2 sl oliiviõli
tükk võid
1 suur, kooritud ja peenekshakitud sibul
2 kooritud ja peenekshakitud küüslauguküünt
4-5 kärbitud ja peenekshakitud sellerivart
400 g risotoriisi
2 veiniklaasitäit kuiva valget vermutit või kuiva valget veini
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart
70 g võid
115 g värskelt riivitud Parmesani juustu

Vähendasin kõiki koguseid poole võrra, kuna risotot ei ole mõtet küll mitmeks päevaks teha ja elu kulgeb meil kahekesi :)

1. etapp: kuumuta puljong. Pane oliiviõli ja või pannile (võid ma ei lisanud, kuna isiklik maitseelistus ei ole lasknud mul terve elu võid tarbida (va koogid/küpsetised, kus ma seda maitset ei tunne), lisa sibul, küüslauk ja seller ning prae aeglaselt umbes 15 minutit, ilma et need pruunistuksid. Seda nimetatakse soffrito'ks. Kui köögiviljad on pehmed, lisa riis ja keera kuumust juurde.
2. etapp: riis hakkab nüüd kergelt praadima, jätka selle segamist. Minut hiljem näeb see kergelt läbipaistev välja. Lisa vermut või vein ja sega edasi (lisasin kuiva valget veini - usun, et teen sama iga risoto retsepti juures). Alkoholimaitse aurustub ja jätab riisile maitsva tuuma. Samal ajal vala ka endale veini - on palju lõbusam kokata!
3. etapp: kui vein on riisi sisse keenud, lisa esimene kulbitäis kuuma puljongit ja tubli näputäis soola. Keera kuumust vähemaks, et riis ei keeks väljast liiga kiiresti ära. Lisa puljongit kulbitäie haaval, segades ja masseerides samal ajal kreemjat tärklist riisist välja ning lastes igal kulbitäiel enne järgmise lisamist sisse imenduda. See võtab umbes 15 minutit aega. Maitse riisi, et veenduda, kas see on keenud. Kui mitte, lisa veel puljongit, kuni riis on pehme, aga mitte täiesti puder. Ära unusta kontrollida maitsestatust! Kui puljong saab otsa enne kui riis on valmis, lisa keevat vett.
4 etapp: eemalda pliidilt ja lisa või ning Parmesan. Sega hoolega. Pane pannile kaas peale ja lase 2 minutit seista. See on täisuliku risoto valmistamise kõige tähtsam osa, sest just nüüd läheb see imeliselt kreemjaks ja lödiseks nagu olema peab.

Ja ametlikuks valmstatud roaks sai:
risotto ai finocchi con ricotta e peperoncino ehk apteegitillirisoto ricotta ja kuivatatud tšilliga


Jamie versioon

Vaja läheb:
pool tl apteegitilliseemneid
extra virgin oliiviõli
2 kooritud ja õhukesteks viiludeks lõigatud küüslauguküünt
2 õhukesteks viiludeks lõigatud apteegitillimugulat, pealsed jäta samuti alles
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart
1 ports valget risotot
2 väikest kuivatatud tšillikauna
2 sl head muredat ricotta't
1 sidruni koor ja mahl
riivimiseks Parmesani juustu

Kasutasin samuti kõiki aineid pooles koguses. Või kui aus olla, siis apteegitilliseemneid ma lihtsalt ei raatsinud osta - 2 eurot poole teelusika eest, no ma ei tea, tundus, et saab ka ilma hakkama. Kuid kõik muu oli õige -  mis retsept ette nägi, seda ka lisasin! Puljong oli kuubikuna ja kanamaitseline.

Kui risoto oli kolmanda etapi poole peal (algne valge risoto retsept), siis lisasin apteegitillimugula ja küüslaugu (eelnevalt praetuna).

Apteegitillimugul

Isemoodi katsumuseks oli Jamie poolt kasutatud väljend "2 õhukesteks viiludeks lõigatud apteegitillimugulat". Kõik apteegitillimugulad, mida mina poes nägin (ja millest ma ka ühe ära ostsin) olid suuuuuuured ja pontsakad, tekkis kahtlus, et Inglismaal on need ehk veidi teistsuguse kujuga. Ise kasutasin sellest suurest mugulast pool, kuid ausalt öeldes oleks võinud ka ehk terve mugula ära praadida, kuna ausalt - maitse muutus äärmiselt heaks.
Risoto valmides said lisatud ka ricotta juust, tšillipipar ja riivitud Parmesan ning sidruni koor, maitse oli väga hea! Kuid siis.. siis lisasin sidruni mahla.. tegu oli ühe pisikese-pisikese sidruniga, millest ühest poolikust pigistasin tõesti ainult pool mahlast välja.. ja maitse ei olnud enam üldse nii hea! Nii hapu!. Ei oska öelda, kas asi on mu enda maitseeelistustes või milles, kuid ilma sidrunimahlata oli rioto OLULISELT parem!
Siinkohal tuli meelde üks sugulane, kes põlgab sidrunit üle kõige maailmas, oleksin tahtnud tema nägu näha seda risotot maitstes :)

Minu versioon

Kuid toit nägi ilus välja ja tegelikult oli ka maitsev.
Ttsiteerides elukaaslase kommentaari valminud toidu kohta : "Minuarust jumala hea!" Ehk siis võib vist teinekordki samasugust risotot teha. Usun, et kui elukaaslane oleks ilma sidrunita versiooni ka proovinud, siis oleks samuti see versioon tema jaoks hitiks osutunud.


Parmesan
Tegelikult oli huvitav roog, mida valmistada, kuna ausalt öeldes ei ole ma kunagi varem apteegitillimugulat söönud. Seda hakkides ja maitstes oli esmareaktsioon selline: "See on ju puhas lagrits!" (Vihjeks öelduna - lagrits on minu meelest kõige jälgim asi üldse terves maailmas, mida süüa). See pani veidi hirmu tundma, et mis küll sellest roast välja tuleb ja kas see ka söödav on. Kuid apteegitillimugulat küpsetades see lagritsale omane maitse kadus ja sai hoopis mõnusa, pigem magusa maitse, mis on minule tunduvalt vastuvõetavam. Valminud toidus ei olnud lagritsat üldse tunda!

Jamie valge risoto baasretsept on hea ja lihtne, kuid huvitaval kombel kasutab ta seal sellerit, mida ma kunagi varem ei ole risotot valmistades kasutanud - uus kogemus, tulemus - huvitav!

Konkreetne ricotta ja tšilliga versioon on tõesti mõnus kreemine, tšilli lisab just selle vajaliku teravuse, praetud apteegitillisibulgamugul annab paraja koguse magusust ja ricotta muudab kogu roa heaks siidiseks nagu üks õige risoto ka olema peab. Paremsani soovitan ka lisada ohtralt, risoto on selline roog, kus Parmesani ei ole kunagi küll! Lisaks riivida seda veel juba serveeritud roale - igale inimesele anda lauas kätte riiv ja Parmesan, siis saab igaüks vastavalt oma soovile risotot veelgi paremaks muuta.
Ning muidugi ei tohi risotot süües puududa pokaal head valget veini - it's a must!

Hinne roale - 4
Kui proovite, siis olge sidrunimahla lisamisega tõesti äärmiselt ettevaatlikud! Juba natukene haput sidrunimahla muudab rooga oluliselt.

Ja ilusat kevade algust teile kõikidele! Et see jää juba sulaks ja saaks hakata ka grilltoite valmistama :)


Allikas: O. Jamie. (2009). Jamie Itaalia.


teisipäev, 19. märts 2013

funghi al forno ripieni di ricotta

Ja alustame!

Esimeseks roaks valisin midagi lihtsat - antipasti eelroogade all olev retsept -

 funghi al forno ripieni di ricotta ehk ricottaʹga täidetud küpsetatud seened.

Nagu lubadus oli antud, sai eile alustatud, kuid kuidagi ei jõudnud enam õhtul postituse üles panemiseni.



Jamie versioon


Vaja läheb:
100g head muredat ricotta juustu 
1 sidruni koor
1 seemneteta ja peenekslõigutud värske punane tšillipipar (maitse järgi)
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart
2 sl peenekshakitud värskeid pune- või majoraanilehti
suur peotäis värskelt riivitud Parmesani juustu, lisaks veel veidi pealeraputamiseks
4 peotäit puhtakspühitud seeni
extra virgin oliiviõli
peotäis rukola- või muid pehmeid ürdilehti


Söögitegemine sai alguse vajalike koostisosade muretsemisega - tuli sammud poodi seada. Kartus oli, et ehk ei leia Tartu väikesest kaubandusest ricotta juustu (meil pigem levinud ju ricotta kohupiimad), kuid õnneks oli Rimis ikka olemas, 1-0, minu kasuks! Järgnev katsumus oli leida värsket pune või majoraani - selle lahingu ma kaotasin, pidin ostma kuivatatud versiooni (valisin pune). Seentest valisin meil kõige harilikumad müügil olevad pisemad valged shampinjonid, õige head mu meelest :). Muud koostisosad on ka Eestis üldiselt levinud ja nende "hankimisega" ei peaks probleeme tekkima.

Kuumuta ahi 220 C. Pane ricotta ühte kaussi koos sidrunikoore, tšillipipra ja vähese soola ning pipraga. Klopi need puust lusikaga omavahel kokku (vot puust lusikat mul küll ei olnud, küll oli aga puust labidas, ajas asja ära küll!), siis sega sinna hulka tükeldatud pune või majoraan (minu puhul siis kuivatatud pune - 1 tl) ning Parmesan.

Eemalda seentelt ettevaatlikult jalad (Jamie versiooni kohaselt peaks jalad ära viskama või pastakastme jaoks alles hoidma, kuid kuna mulle maitsevad ka küpsetatud seenejalad, siis läksid ka need ahju küpsema), seejärel kasta seenekübarad õli, soola ja pipra segusse. Aseta need tagurpidi küpsetusplaadile, nii et neisse saaks panna väikese koguse fantastilist (oli tõesti väga maitsev!) ricotta-segu. Tõsta täidis ettevaatlikult lusikaga seenekübaratesse, puista peale natukene Parmesani ja küpseta eelsoojendatud ahjus, kuni need muutuvad kuldseiks - umbes 15 minutit.
Serveeri suurel taldrikul koos mõne rukolalehe või pehmemamaitseliste ürtidega. 


Minu versioon

Seened said tõesti üllatavalt maitsvad! Olen siiani harjunud tegema nö tavalisi - sinihallitusjuustuga täidetud ja peekonisse mähitud täidetud seeni, kuid tulevikus usun, et üha tihemini hakkan tegema ka seda versiooni. Tšillipipra ja sidruni kooslus mõjus õige värskelt ja tekitas.. kuidas nüüd öelda.. natukene isegi suve tunde :)

Vihjeks täna õhtul valmivale roale - kuna ricotta juustu jäi üle (olen siiski kokkuhoidlik eesti inimene), siis üheks koostisosaks saab olema ka täna ricotta, kuid kõik muu juba loodetavasti täna õhtul!



Allikas: Oliver, J. (2009). Jamie Itaalia.

esmaspäev, 18. märts 2013

Natukene sisust

Endale silma all olemiseks ja ülevaate saamiseks panen ka kirja, millega ma täpsemalt järgmise poole aasta jooksul silmitsi seisan. Kirjas on erinevad toidukordade liigid ja järel on arv, mitu imemaitsvat rooga sinna alla liigitub.

Kõik road on pärit raamatust "Jamie Itaalia", autor: Jamie Oliver. Raamatu väljalase on aasta 2009.


Jamie Oliver "Jamie Itaalia"


antipasti: 
eelroad - 10
kiirtoit ja pitsa - 9

primi: esimene käik
supid - 7
pasta - 14
risoto - 8

insalate: salatid - 8

secondi: põhirod
kala - 9
liha - 13

contorni: kõrvalroad - 8

dolci: magustoidud - 15


Kokku: 101 toidukorda.



Kõrvalmärkusena mainin, et kardetavasti ei ole oodata superilusaid toidupilte, kuna fotograafilised oskused on "khm" veidi kaheldavad :) But I do my best!


pühapäev, 17. märts 2013

Alustuseks..

Täna tuli mõte ja homme alustan. 180 päeva. Mina ja Jamie. Kumb peale jääb? Lootused/ootused on hetkel suured, "Jamie Itaalia" on diivanil lahti ja ootab esimese roa välja valimist. Loodetavasti/kardetavasti (elukaaslase mõeldes) jään mina peale. Kaasa toob see eeldustekohaselt suurenenud vööümbermõõdu (vabandused suve ees), paremad kokandusoskused, unustamatud maitseelamused ja teadmise, et kõik on võimalik!

Ees ootavad 101 retsepti (pitsad ja muu säärane kategoriseeruvad ühe alla - kuid tehtud saavad kõik versioonid) ja väga huvitavad koostisosad (kust ma küll faasanit osta saan?!?).

Tähtaeg - 14. september.

Teie kõikide tugi ja toetus (ehk siis tulge külla roogi maitsma!) on äärmiselt oodatud!