Suvepuhkus

 Teate seda tunnet, et ma pean seda tegema, aga kuna on kohustus, siis üldse ei taha seda teha? Olgu siis see "see" ükskõik mis.

Minul on juba viimased paar nädalat selline tunne olnud, kui olen mõelnud, et ma pean ju Jamiest midagi tegema. See käib tavaliselt nii.. Mis ma täna süüa teen? Tahaks midagi head, mis see hea võiks olla? Peaks Jamiest midagi tegema.. aga mida? Lappan raamatu läbi, midagi isuäratavat ei leia, lähen poodi, ostan a'la burksiasju või teen pastat või salatit. Ja nii see läheb, iga päev. Ja siis on veel eriti suur isu nende "kodutoitude" järgi. Mingi fancy Jamie faasan või tibu ei isuta üldse nii väga. Hingelt maalaps ikka, mis teha.

Niiet, ma tegin otsuse. Kuna söögitegemine peaks olema rõõm, mitte kohustus (ning mis ta tavaliselt ka mulle on), siis ma ei taha Jamiet enda jaoks nö "ära rikkuda". Sel põhjusel nihkub mu lõpukuupäev hilisemaks - kui palju, seda ma hetkel ei tea, aga no, 2 kuud suvest võiksid olla ikka sellised, kus saab olla vabalt ja ei peaks mõtlema: "Iiissaaand, mul on ju see ja see veel tegemata!" Kindlasti teen erinevaid Jamie asju, kuid ma ei taha neid teha kohustusest, vaid sellepärast, et ma tõesti tahan.

Vot nii. Võtke või jätke, aga nii on. Olgugi, et retsepti täna ei tule, mõni söögipilt ikka silmailuks :)

Kubija hotell - loodusspa, väga mõnna kodune kõhutäis!

Pizza Olive Põlvamaal, Postiteel, külastage kindlasti, hää!

Ja tegin ka ise süüa, whoop!

Kalamies no.

Panen nüüd punkti ja hakkan tööd ka lõpuks tegema.

Senine seis

Kokkuvõte hetkel tehtust. Valmistatud on 101st retseptist 31. Mis ei tähenda, et ma olen AINULT 31 korda Jamie järgi süüa teinud - erinevaid pitsasid on juba nt 10 tehtud erinevatel puhkudel, kuid lähevad kirja ühe alla :) Päris mitmed tehtud road ei ole siia kirja jõudnud, kuid teate isegi, suvi tuleb ja ei viitsi kuidagi arvuti taga istuda. KUID MA VÕTAN ENNAST KOKKU ja luban, et nädala lõpuks on vähemalt 3 postitust veel kirjas! Loodetavasti sajab vihma, siis on hea nokitseda arvuti taga :D

Aga seniks, tehkem tööd edasi ja varsti on juba nädalavahetus!

spiedini di involtini di agnello e fuhnghi e insalata tipica delle sagre

Väga pikk pealkiri sisaldab endas tegelikult kahte erinevat rooga - pearoog ja salat, kuid söödud sai neid kahte koos.

Liha ja seen üheskoos, ehk lambaliha-seenekebabid. Tegelikult mul ei olnud, mul oli sealiha-seenekebab, Jamie lubas, ausalt. Ning pidulik segasalat. Kuid esmalt lihast.

Jamie versioon

Vaja läheb (neljale):
oliiviõli
680g 12 õhukeseks viiluks klopitud lamba- või sealiha
suur peotäis värsket punet või majoraani, nopi sellelt lehed
1 kooritud küüslauguküüs
8 anšoovisefileed
1 sidruni koor ja mahl
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
4 rosmariini- või loorberioksa või 4 puust küpsetusvarrast
8 keskmise suurusega, pooleks või neljaks lõigatud puravikku või veidi kukeseeni (shampinjon sobib ka väga hästi)

Määri puhtale köögipinnale pisut oliiviõli ja laota lihatükid üksteise kõrvale ritta. Purusta uhmris pune või majoraan, lisa küüslauk ja anšoovisefileed ning hõõru pastaks. Lisa sidrunimahl ja kaks korda sama palju oliiviõli. Sega, maitse, kui tundub hea, siis hõõru see maitsestatud õli ühtlaselt lihatükkidesse ja puista peale natukene sidrunikoort.

Soojenda ahi 200 C. Rulli kõik lihatükid kokku, nii et rullid saaksid u poole väiksemad kui sigarid, aga natukene paksemad. Lükka vardasse (või rosmariini-loorberileheoksa) esmalt üks liharull, siis seenetükk, siis loorberileht (mina kasutasin ise selle asemel värsket salveid). Korda tegevust, kuni igal vardal on 3 tükki liha. Pane küpsetuspaberile, piserda peale veidi oliiviõli ja küpseta ahjus u 7 minutit. Või siis nii kaua, kui valmis saab.

Veel toores

Ja juba valmis!

Küpsetasin kebabe 10 minutit, kui selle aja peale olid seest veel pisut roosad - minule täpselt meelepärane, kuid täitsa valmis liha austajad peaksid küpsetusaega veidi pikendama - nii kolmest minutist peaks piisama, kuid eks see oleneb tegelikult ikka ahjust ka. Niiet, proovige, katsetage, kuidas endale meelepärast tulemust saavutada :)
Kuid liha oli hea mahlane ja maitsetaks, seen oli ka hea nagu ta ikka kipub olema, üpris kiirelt läks ka kogu valmistamisprotsess, niiet miks mitte tänase vihmase ilma puhul ahjus midagi grillida :) Ilusa ilma ja grilli olemasolul võib neid vabalt ka grillil küpsetada, lisada veel juurde paprikat, sibulat, õige nämma!

Ja salatist, kuuele läheb vaja:
1 poolitatud, seemneteta punane paprika
väike peotäis värsket peterselli
3 või 4 tomatit
10 redist
pool kurki (kui soovid, siis koori ja eemalda seemned)
pool apteegitillimugulat
veidi lehtsalatit ja muid kodus olevaid salateid (juursigur, endiivia, tammelehesalat, rukola, salatisigur)
Kastme jaoks:
1 kuhjaga sl kapparipungi
4 kvaliteetset anšoovisefileed õlis
3 sl punase veini äädikat
extra virgin oliiviõli

Jamie versioon

Lõika paprika õhukesteks viiludeks ja pane kaussi. Haki ka petersell, tomatid, redised, kurk ja apteegitill (kui kasutad juursigur, siis haki ka see) väikesteks tükkideks või viiludeks, kuidas endale sobivam tundub.
Pese ja rebi erinevad salatid tükkideks ja lisa kaussi.
Kastme tegemiseks purusta köögikombainis kapparikuprad ja anšoovised. Pane need kaussi ja lisa punase veini äädikas ning kolm korda sama palju oliiviõli. Kuna anšoovised on juba üpris soolased, siis eraldi maitsestamist ei olegi vaja, kuid kui soovid, siis lisa vabalt ka tunde järgi maitseaineid.
Sega kaste korralikult läbi ja vala salatile. Söö.

Palju ilusam, kui Jamie oma eks :D

Kahjuks ununes lõpptulemist pilti teha, niiet peate poolikut versiooni vaatama :) Kuid salat oli mõnna, palju head kraami koos peabki hea olema, mõnus värske ja krõmps!

Ja nüüd minge õue veelompidesse hüppama!

Allikas: O. Jamie. (2009). Jamie Itaalia.

insalata di farro con verdure al forno

Salatit, sellist toitvamat, sellist põnevamat! .. emakeeli farro-salat röstitud köögiviljadega.

Jamie versioon

See salat on mul pikalt mõttes mõlkunud, et tahaks täitsa proovida. Sai siis ühel päeval end kokku võetud ja mindud poodi otsima salati põhikomponenti - farro't või siis bulgur-nisu. Esmalt mõtlesin, et okei, see farro tundub nii kahtlane, et seda meie poodides kindlasti müügil ei ole (google ütleb, et farro on üheteranisu, mida kasutatakse peamiselt loomasöödana - novot siis, miks seda müügil ei ole :D). Kuid bulgur-nisu tundus täitsa sellisena, mis võiks ju poelettidel kuskil mõne koha hõivata - tulemus? Njetu. Ei ole. Mitte kuskil! Õnneks oli Jamiel kirjas, et võib vabalt kasutada ka kuskussi, väga hea, läks kaubaks!

Vaja läheb (kaheksale):

400 g farro't või bulgur-nisu

3 pikkupidi pooleks lõigatud kollast suvikõrvitsat

2 pikkupidi pooleks lõigatud rohelist suvikõrvitsat

2 kärbitud ja paksudeks viiludeks lõigatud apteegitillimugulat, rohelised pealsed jäta alles

1 kooritud ja viilutatud punane sibul

2 seemneteta, tükeldatud punast paprikat

2 tükeldatud baklažaani

4 kooritud küüslauguküünt

extra virgin oliiviõli

meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart

ürdi- või valge veini äädikat

kimp värskeid ürte (petersell, basiilik, münt, pune)

sidrunimahla

Soojenda ahi 200 C. Kui suudad leida ksukilt farro't või bulgur-nisu, siis leota seda külmas vees 20 minutit, seejärel nõruta. Kui kasutad kuskussi nagu mina tegin, siis sellega ära tee veel midagi.

Viiluta suvikõrvitsad ja lisa koos teiste tükeldatud köögiviljade ja küüslauguküüntega ahjuplaadile, sega kokku oliiviõliga ja maitsesta soola-pipraga. Siin kehtib ütlus - mida rohkem, seda uhkem!

Laota köögiviljad ahjuplaadile ühekordse kihina, vajadusel kasuta mitut plaati (kui teed väiksema koguse, siis peaks ühest plaadist piisama). Rösti eelsoojendatud ahjus 30-40 minutit, kuni köögiviljad on äärest krõbedad. Kui köögiviljad on valmis, piserda neile peale veidi äädikat ja aseta jahtuma. 

Farro't või bulgur-nisu kasutades pane need suurde kastrulisse, kata värske külma veega ja lase keema tõusta. Keeda tasasel tulel u 20 minutit ja nõruta hoolikalt. Garneeri oliiviõli ja sidrunimahlaga, maitsesta soola-pipraga. Kuskussi kasutades valmista see vastavalt pakendil olevatele juhistele. Jah, ma olen nii laisk, et ma ei viitsi kuskussi valmistamise õpetust kirja panna :D Kuid üks tähelepanek siiski! Olenevalt juhistest on kuskussi valmistamisel kirjas, et kasutada kas vett või puljongit (milles siis kuskuss paisub), minu soovitus - kasuta kindlasti puljongit! Tegin ise 2 laari (algsest tehtud kogusest tundus, et jääb väheks) - esimese portsu puljongiga ja teise ainult veega (pluss siis maitseained). Segasin need küll kokku, kuid maitse jäi siiski tuimaks, kuskussil ei ole teadagi just väga suuri maitseomadusi - selles suhtes sarnane makaronidele. Niiet, puljong-puljong-puljong!

Kui köögiviljad on jahtunud, tõsta need suurele lõikelauale, lisa ka värsked ürdid ja haki kõik väikesteks tükkideks. Sega köögiviljad farro/bulgur-nisu/kuskussiga. Vajadusel lisa veel maitseaineid või sidrunimahla ja asu pugima!

5 peotäit köögivilju igas päevas!

See oli tegelikult üks hea toit, mulle meeldis. Piisavalt lihtne argiõhtuks ja toitev pealekauba. Ja no muidugi ei saa jätta mainimata elukaaslase kommentaari: "Täitsa hea, kuid liha võiks ka sees olla!", muig. Niiet, meeste rõõmuks võite ka liha lisada, kana sobiks siia ma arvan, et täitsa hästi. 

Aga olge rõõmsad ja nautige ilusat ilma! Tartus oli ka esimene äike ära, niiet nüüd võib minna õhtusööki nautima ka kuskile aasale, Pirole või nii :D

Allikas: O. Jamie. (2009). Jamie Itaalia.

Niisama heietan ja polenta

Teate, mul on motivatsioon nii maas. Nagu, täitsa lõpp, üldse ei ole mingit tahtmist miskit kokkama hakata. Nädalavahetusel käisin toidupoes ja ostsin hulga kraami, millest midagi valmistama hakata, kuid mida ma ei ole teinud.. on süüa. Ega ma täna söögist eriti ei kirjuta ka, nii et kas lepi sellega või loe Postimeest :)

Reedel sai käidud lühipuhkusel, Pühajärvel. Ei teagi kas soovitada seda kohta või mitte. Muidu oli kõik väga mõnus (selline hommikusöögilaud, et whopppaaa!), kuid mis minule jäi vajaka oli spa-osa. Oli olemas suuuuur bassein ja üks pisikene mullivann - nagu mida hekki? Kuna mulle vesi ei meeldi (eriti see sügav), siis tegin basseinis ühe tiiru. Mullivanni ma ei saanud. See pool tundi, mis ma jaksasin basseini ääres jalgu kõlgutades oodata, et ees olevad inimesed lahkuksid oleks vist veninud kahe tunniseks ootamiseks. Loobusin. Mõtlesin, et okei, lähen siis sauna. Ning kus asuvad saunad? Pesemisruumis! Meestel ja naistel eraldi. Kaua ma ikka üksi viitsin seal saunas kükitada? No 5 minutit suutsin. Ja selline suurepärane spa-kogemus. Õnneks nägi pakett ette soolakambrit, vähemalt see andis pisutki muud tegevust. Ning muidugi oli mul vaja minna solaariumisse - valikus oli, kas 5 või 10 minutit. Kange neiu nagu ma olen, mõtlesin, et no see 5 jääb nüüd ikka küll väheseks. Kusjuures, niiii väga punane ma lõpuks ei olnud, kuid sealne solaariumi õhutus oli kõike muud kui hea. Juba kolmanda minuti juures oli tunne, et viskan sussid püsti. Kuid nüüd on mul vähemalt mingi värv peal. Win. Õhtust sai süüa kolmes kohas: restoran, pubi ja tornikohvik. Kuna pubis oli live-bänd (!!!!), siis sai muidug sinna mindud. Söögielamus - mõnus rasvane pubitoit.

Kuid vahelduseks täitsa hea. Kuid üks, mis jääb kindlasti meelde, oli järgmine hommik. Tavaliselt on mul nädalavahetuse hommikud sellised uimased ja laisad, kuid sai kell 8 üles ärgatud ja jõusaali mindud. Vot sellega ma olin rahul, korralikud vahendid ja suured klaasseinad - mis saab mõnusamat olla, kui ilusat järve vaadates teha ergastav hommikune treening. No muidug oleks tunduvalt etem olnud panna pikad riided selga ja teha hommikujooks Pühajärve ääres, kuid juba vaade loodusele tegi mu õnnelikuks. Kahjuks meil trenn eriti pikaks ei veninud - pidev kõrvalt kostuv kurb lause: "Kas me lähme ära juba? Lähme sööma, ma tahan kohvi!!". Kuid kokkuvõtvalt - hea oli hommikumantlis avalikus kohas ringi tosserdada ja soomlast mängida, muu saadud emotsioon korvas ka kesise spa, niiet minge, olge, puhake!

Järgmisel päeval lõuna ajal tagasi Tartu jõudes tuli ruttu minna ilusat ilma nautima ja kevadpäevadele kaasa elama. Päris palju sai liigutud ja puhkuse väsimus oli ka sees, niiet söögitegemisest ei tahtnud ma jällegi mõelda. Mängisime siis ka tudengeid ja käisime fastersis, burks ja kanarull ja friikas ja jälle oli elu ilus.

Pühapäev oli ka laisk päev. Tegime wappe, võtsin end kokku ja hakkisin isegi juurikaid. Kana ja seene praadimise jätsin elukaaslasele. Ja muidugi oli mul kell 9 õhtul kange tahtmine süüa pannkooke jäätisega, kuid mida ei olnud, olid viitsimine minna poodi jäätist ostma ja küpsetama hakkamine. Siis tuli appi mu Kallis ja küpsetas meile õhtul kell 10 vahvleid. Ma tavaliselt magan pühapäeva õhtul sellel ajal. Aga niiii hea oli!!

Eile ma pidin trenni minema ja õhtul Jamiet tegema. Ja mida mina tegin? Ei läinud ei trenni ega teinud Jamiet. Tahtsin välja, tahtsin kodust kartuliputru ja ema tehtud ahjuliha. Kuid ma ei oska leida Tartus selliseid söögikohti, päris urkasse ka ju ei taha minna. Sorri, kui ma nüüd mõnda söögikohta solvan. Läksime välja, kuhu täpselt, ise ka ei teanud. Jõudsime Raekoja platsile, kuhu edasi, kust saab putru? Kuid kui nägin Kapriisi ees olevaid laudu, kuhu paistis nii mõnus õhtune päike, siis kadus ka pudrumõte ja sai ruttu-ruttu mindud päikest nautima. Külm siider, kanapasta (mis peaaegu asendas kartuliputru) ja meie peres minust tervislikumalt toituva elukaaslase kanasalat tegid õhtu jällegi ilusaks. Huumorit ka - kui päike läks ära, tahtsin peale pleedi (nagu kõrval istuvatel Pierre'i külastajatel), kuid vastuseks saime pleedi soovile, et pleedid on puhastuses, neljapäeval on saadaval. Naer tikkus vägisi peale. Kuid mis veeeel! Ma sain pannkooke maasikamoosi ja jäätisega!! :) Pumpsvallera!

Täna ma luban, et võtan ennast kokku ja teen ka ise süüa, ja teen just Jamiet. Liiga kaua on juba niisama oldud. Ma vähemalt üritan!

Kuid panen ka kirja ühe ammu tehtud retsepti - polenta - eesti keeles ka polenta. Või noh, see ei ole retsept, sul on vaja kahte asja: 225 g polentat ja u 1,7 l vett.

Jamie versioon

Lase suur pott veega keema tõusta ja vispelda aeglaselt sinna sisse polenta. Kohe, kui polenta keema läheb, keera kuumust vähemaks. Hoiatus, polenta hakkab pritsima, hullemalt kui kuum õli pannil! Sega polentat iga 5 minuti tagant, keeda u 40-50 minutit, kuni meenutab kartulipudrumassi. Voilaa, saidki polenta valmis! Tegelikult mitte, veidi on toimetamist veel. Vala polenta laia madalasse vormi (et jääks u 2,5 cm kõrgune), silu pealt siledaks ja jäta jahtuma, soovitavalt külmkappi. Ära unusta ka kindlasti eelnevalt soola ja pipraga maitsestada!

Umbes poole tunni pärast on polenta jahtunud ja tahenenud. Lõika polenta soovitud suurusega tükkideks ja küpseta ahjus või prae kuumas õlis. Mina tegin ahjus, asetasin tükid ahjuplaadile ja lisasin veel peale Juustukuningatest ostetud õige head sinihallitusjuustu. 

Minu hädine versioon

Kuid kui soovid pannil praadida, siis veereta polentatükke eelnevalt toores polentas, see annab juurde mõnusa krõbeda kihi. Aja pann suure koguse õliga hästi kuumaks ja friti polentatükke, kuni need on kuldsed ja krõbedad. Ning nüüd asu pugima!

Järgmine kord kasutan praadimist ahju asemel. Ahjus tehtuna oli selline maitse nagu sööks mannaputru juustuga. Väga hea just ei olnud. Õli teeb ikka kõik asjad paremaks. 

Hakkan nüüd õhtuks retsepti valima, keep me motivated!

Allikas: O. Jamie. (2009). Jamie Itaalia. 

risotto ai carciofi

Prismas oli müügil artišok! Seda nähes tuli kohe meelde, et mul on ju mitu rooga, kus seda vaja läheb, nii läks toidukorvi 2 artišoki ja meeles mõlkus kindel teadmine, et õhtul saab midagi head süüa! Kuid.. nii see ei läinud.

Risotto ai carciofi ehk artišokirisoto.

Jamie versioon

Olete te keegi varem ise artišoki söönud, ostnud? Mina ei olnud. Laual ootas artišok, mis vajas nüüd midagi tegemist.

Lugesin Jamie teguviisi, lugesin veel. Ja veel, lõpuks sain aru tema seletustest, et artišokil tuleb tugevad ümbritsevad lehed maha koorida, südamik puhastada ja siis kõik ära viilutada. 

Hakkasin siis kesta maha koorima, päris hulgaliselt oli neid lehti. Jõudsin lõpuks sisuni, kus vaatasid vastu pruunid koldedad kärbunud lehed, seal kuskil sees pidi sisu olema, mis oli vaja ära puhastada. Mõtlesin, et see artišokk peab küll olema seest vanaks läinuks ja panin sisu kõrvale, edasi ei osanud nagu miskit teha. Siis saabus koju elukaaslane, lasin ka tal Jamie seletuse üle lugeda, et mis ma küll tegemaaa peaaaaan?!???? Veidi lugedes otsustas ta, et see sisu peab ju seal kuskil olema, kooris sellel koledal pruunil ollusel ülejäänud lehed maha.. ja sees oligi südamik, mis ei olnud üldse nii kole pruun! Win, arvasin mina. 

Kokkuvõtvalt sain mina aru, et kooritud lehed pean ma tükeldama ja risotole lisama ning südamik tuleb puhastada, pooleks lõigata ja puljongivette pehmenema panna. Sai nii ka tehtud.
Lehti hakkida oli omaette katsumus, nii puised ja jäigad olid need.
Jamiel oli veel kirjas, et kui artišokk on puhastatud, siis tuleb lehed panna külma vette, kuhu on veidi niristatud sidrunimahla, see pidi aitama neil mitte pruuniks tõmmata. Okei, tehtud.

Vaja läheb (kuuele):
6 väikest või lillat artišokki
1 sidruni koor ja mahl
1 ports valget risotot (valge risoto baasretsept)
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart
väike kimp värske mündi lehti
extra virgin oliiviõli
riivimiseks Parmesani juustu

Ühesõnaga, valmista ette artišokk. Kasutasin ise igaksjuhuks ühte, mõtlesin, et sellest piisab küll. Hakka valmistama valget risotot ja 3. etapi alguses pane ettevalmistatud artišokipoolikud podisevasse puljongisse (see oli see sisu, mis lõpuks nähtavale tuli).
Jätka risoto valmistamist ja kui riis on pooleldi keenud, lisa viilutatud artišokipooled (siin ma tegin saatusliku vea, kuid sellest natukene hiljem).
Kui risoto on valmis saanud ja lisad sisse või ning Parmesani, sega sisse ka ülejäänud sidrunimahl. Võta artišokipooled puljongipotist välja ja sega kokku suurema osa sidrunukoorega, tükkideks rebitud mündilehtede ja sortsu oliiviõliga. Tõsta risoto taldrikutesse ja aseta artišokipoolikud sinna peale, puista peale veel natukene riivitud sidrunikoort ja riivitud Parmesani.

NII OLEKS PIDANUD SEDA KÕIKE TEGEMA, kuid minul nii ei läinud.

Onju kole

Seda ei oleks tegelikult tohtinud teha

Südamik

Ühesõnaga, tegin kõike nii nagu seletustest aru sain. Südamik läks puljongipotti, ümbritsevad lehed tükeldasin ja lisasin risotole. Vahepeal maitsesin, oli halb, tükid ei olnud üldse pehmemaks läinud. Lasin veel podiseda, ikka oli halb. Risoto sai valmis, ikka oli halb! Nii artišokitükid olid ausalt öeldes väga rõvedad, kui ka risoto enda maitse oli nende tõttu tugevasti kannatada saanud. Mõtlesin, et mida pekki ma nüüd teen (kole väljend, aga nii see tõesti oli). Artišokk oli ausalt öeldes söömiskõlbmatu, maitses nagu puukoor. Puukoor võib isegi veel tegelikult parema maitsega olla. 

Ainuke mõistlik mõte oli sel hetkel artišokitükid risotost eemaldada. Vaatasin neid puljongis olevaid südamikke ja ei julenud neid isegi maitsma hakata. Otsisin kapist ruttu midagi, mis ehk suudaks risoto veel päästa ja oleks midagi õhtul ikka süüa ka. Leidsin vinnutatud vorsti, ruttu tükkideks ja risotosse. Ohtralt Parmesani ja erinevaid maitsetaimi. Juba oli natukene parem, kuid teatud mõrkjas maitse oli ikka juures. Veel ürte, veel Parmesani. Nüüd oli juba isegi söödav. Kuna kapist muud ei leidnud, siis pidi see risoto seekord selline jääma.

Artišokirisotost sai vorstirisoto. Vähemalt oli midagi süüa. Kuid oli ikka kõige halvem risoto, mis ma söönud olen. Eelnevalt kogetud kibe maitse ei tahtnud kuidagi meelest minna ning kujutasin iga amps ette seda oi kui paha artišokki. Elukaaslane muidugi pugis ja ütles, et ei ole nii hull midagi :D

Kuid nii ei saanud see ju jääda, mismõttes ei ole artišokk söömiskõlbulik, kui see Itaalias nii populaarne on. Tuli appi google. Ja mis mina siis lugesin - artišokis on söödavat osa 20% ja teate, mis see söödav osa on? SÜDAMIK. See südamik, mida mina isegi ei poovinud. Ning need lehed, mida mina hoolega hakkisin ja risotos keetsin, mis lõpuks prügikastis lõpetasid, need ongi söömiskõlbmatud. See siis seletab seda jubedust. Seda lugedes mõtlesin, et kui loll saab üks inimene olla :D 

Kuid samas, kui nüüd pikemalt selle üle mõelda, siis võttes ette kokaraamatu ja lugedes retsepti peaks ju seal olema kirjas, mis ja kuidas. Täpsemalt, kui seda oli Jamiel. Ei peaks ju kasutama interneti abi, et mingit rooga õigesti teha. Kuidas tehti vanasti, kui ei olnud võimalust netist abi otsida? Tehti nii nagu retseptist aru saadi, nagu tegin ka mina. Ning seeõttu olen ma pisut Jamies pettunud, et ta ei suuda oma retsepte piisavalt korralikult kirja panna.

Kuid NÜÜD ma vähemalt tean, kuidas on õige. Tulevikus tuleb üks köögiviljapada, kus on ka artišokk kasutuses, ehk see saab maitsev, aga selles risotos olen ma ikka tugevalt pettunud!

Lohutuseks üks väga kaneeline rabarberikook.

Siit õppetund - keerulised asjad ei ole alati kõige paremad, just need, mis nõuavad paari koostisosa võivad hoopis maitsvamaks osutuda! Ja me tõesti sõime kahekesi selle koogi ühe õhtuga peaaegu ära. Silmitsesin just hetk tagasi viimast pisikest tükki, hommikukohvi kõrvale ju ideaalne kaaslane :)

Allikas: O. Jamie. (2009). Jamie Itaalia.