Niisama heietan ja polenta

Teate, mul on motivatsioon nii maas. Nagu, täitsa lõpp, üldse ei ole mingit tahtmist miskit kokkama hakata. Nädalavahetusel käisin toidupoes ja ostsin hulga kraami, millest midagi valmistama hakata, kuid mida ma ei ole teinud.. on süüa. Ega ma täna söögist eriti ei kirjuta ka, nii et kas lepi sellega või loe Postimeest :)

Reedel sai käidud lühipuhkusel, Pühajärvel. Ei teagi kas soovitada seda kohta või mitte. Muidu oli kõik väga mõnus (selline hommikusöögilaud, et whopppaaa!), kuid mis minule jäi vajaka oli spa-osa. Oli olemas suuuuur bassein ja üks pisikene mullivann - nagu mida hekki? Kuna mulle vesi ei meeldi (eriti see sügav), siis tegin basseinis ühe tiiru. Mullivanni ma ei saanud. See pool tundi, mis ma jaksasin basseini ääres jalgu kõlgutades oodata, et ees olevad inimesed lahkuksid oleks vist veninud kahe tunniseks ootamiseks. Loobusin. Mõtlesin, et okei, lähen siis sauna. Ning kus asuvad saunad? Pesemisruumis! Meestel ja naistel eraldi. Kaua ma ikka üksi viitsin seal saunas kükitada? No 5 minutit suutsin. Ja selline suurepärane spa-kogemus. Õnneks nägi pakett ette soolakambrit, vähemalt see andis pisutki muud tegevust. Ning muidugi oli mul vaja minna solaariumisse - valikus oli, kas 5 või 10 minutit. Kange neiu nagu ma olen, mõtlesin, et no see 5 jääb nüüd ikka küll väheseks. Kusjuures, niiii väga punane ma lõpuks ei olnud, kuid sealne solaariumi õhutus oli kõike muud kui hea. Juba kolmanda minuti juures oli tunne, et viskan sussid püsti. Kuid nüüd on mul vähemalt mingi värv peal. Win. Õhtust sai süüa kolmes kohas: restoran, pubi ja tornikohvik. Kuna pubis oli live-bänd (!!!!), siis sai muidug sinna mindud. Söögielamus - mõnus rasvane pubitoit.

Kuid vahelduseks täitsa hea. Kuid üks, mis jääb kindlasti meelde, oli järgmine hommik. Tavaliselt on mul nädalavahetuse hommikud sellised uimased ja laisad, kuid sai kell 8 üles ärgatud ja jõusaali mindud. Vot sellega ma olin rahul, korralikud vahendid ja suured klaasseinad - mis saab mõnusamat olla, kui ilusat järve vaadates teha ergastav hommikune treening. No muidug oleks tunduvalt etem olnud panna pikad riided selga ja teha hommikujooks Pühajärve ääres, kuid juba vaade loodusele tegi mu õnnelikuks. Kahjuks meil trenn eriti pikaks ei veninud - pidev kõrvalt kostuv kurb lause: "Kas me lähme ära juba? Lähme sööma, ma tahan kohvi!!". Kuid kokkuvõtvalt - hea oli hommikumantlis avalikus kohas ringi tosserdada ja soomlast mängida, muu saadud emotsioon korvas ka kesise spa, niiet minge, olge, puhake!

Järgmisel päeval lõuna ajal tagasi Tartu jõudes tuli ruttu minna ilusat ilma nautima ja kevadpäevadele kaasa elama. Päris palju sai liigutud ja puhkuse väsimus oli ka sees, niiet söögitegemisest ei tahtnud ma jällegi mõelda. Mängisime siis ka tudengeid ja käisime fastersis, burks ja kanarull ja friikas ja jälle oli elu ilus.

Pühapäev oli ka laisk päev. Tegime wappe, võtsin end kokku ja hakkisin isegi juurikaid. Kana ja seene praadimise jätsin elukaaslasele. Ja muidugi oli mul kell 9 õhtul kange tahtmine süüa pannkooke jäätisega, kuid mida ei olnud, olid viitsimine minna poodi jäätist ostma ja küpsetama hakkamine. Siis tuli appi mu Kallis ja küpsetas meile õhtul kell 10 vahvleid. Ma tavaliselt magan pühapäeva õhtul sellel ajal. Aga niiii hea oli!!

Eile ma pidin trenni minema ja õhtul Jamiet tegema. Ja mida mina tegin? Ei läinud ei trenni ega teinud Jamiet. Tahtsin välja, tahtsin kodust kartuliputru ja ema tehtud ahjuliha. Kuid ma ei oska leida Tartus selliseid söögikohti, päris urkasse ka ju ei taha minna. Sorri, kui ma nüüd mõnda söögikohta solvan. Läksime välja, kuhu täpselt, ise ka ei teanud. Jõudsime Raekoja platsile, kuhu edasi, kust saab putru? Kuid kui nägin Kapriisi ees olevaid laudu, kuhu paistis nii mõnus õhtune päike, siis kadus ka pudrumõte ja sai ruttu-ruttu mindud päikest nautima. Külm siider, kanapasta (mis peaaegu asendas kartuliputru) ja meie peres minust tervislikumalt toituva elukaaslase kanasalat tegid õhtu jällegi ilusaks. Huumorit ka - kui päike läks ära, tahtsin peale pleedi (nagu kõrval istuvatel Pierre'i külastajatel), kuid vastuseks saime pleedi soovile, et pleedid on puhastuses, neljapäeval on saadaval. Naer tikkus vägisi peale. Kuid mis veeeel! Ma sain pannkooke maasikamoosi ja jäätisega!! :) Pumpsvallera!

Täna ma luban, et võtan ennast kokku ja teen ka ise süüa, ja teen just Jamiet. Liiga kaua on juba niisama oldud. Ma vähemalt üritan!

Kuid panen ka kirja ühe ammu tehtud retsepti - polenta - eesti keeles ka polenta. Või noh, see ei ole retsept, sul on vaja kahte asja: 225 g polentat ja u 1,7 l vett.

Jamie versioon

Lase suur pott veega keema tõusta ja vispelda aeglaselt sinna sisse polenta. Kohe, kui polenta keema läheb, keera kuumust vähemaks. Hoiatus, polenta hakkab pritsima, hullemalt kui kuum õli pannil! Sega polentat iga 5 minuti tagant, keeda u 40-50 minutit, kuni meenutab kartulipudrumassi. Voilaa, saidki polenta valmis! Tegelikult mitte, veidi on toimetamist veel. Vala polenta laia madalasse vormi (et jääks u 2,5 cm kõrgune), silu pealt siledaks ja jäta jahtuma, soovitavalt külmkappi. Ära unusta ka kindlasti eelnevalt soola ja pipraga maitsestada!

Umbes poole tunni pärast on polenta jahtunud ja tahenenud. Lõika polenta soovitud suurusega tükkideks ja küpseta ahjus või prae kuumas õlis. Mina tegin ahjus, asetasin tükid ahjuplaadile ja lisasin veel peale Juustukuningatest ostetud õige head sinihallitusjuustu. 

Minu hädine versioon

Kuid kui soovid pannil praadida, siis veereta polentatükke eelnevalt toores polentas, see annab juurde mõnusa krõbeda kihi. Aja pann suure koguse õliga hästi kuumaks ja friti polentatükke, kuni need on kuldsed ja krõbedad. Ning nüüd asu pugima!

Järgmine kord kasutan praadimist ahju asemel. Ahjus tehtuna oli selline maitse nagu sööks mannaputru juustuga. Väga hea just ei olnud. Õli teeb ikka kõik asjad paremaks. 

Hakkan nüüd õhtuks retsepti valima, keep me motivated!

Allikas: O. Jamie. (2009). Jamie Itaalia.