Pilti vaadates oli mõte, et see peab küll maitsev olema! Baklažaanid ja tomatikaste, lisaks veel kahte erinevat juustu, hea-hea-hea! Kuid tegelikult mitte eriti. Ausalt.
 |
| Jamie versioon - on ju ilus? |
3 suurt kõva baklažaani
oliiviõli
1 kooritud ja peenekslõigatud sibul
1 kooritud ja õhukesteks viiludeks lõigatud küüslauguküüs
1 kuhjaga tl kuivatatud punet
2 400-grammist konservi ploomtomateid või 1 kg värskeid, küpseid tomateid
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart
natukene veiniäädikat
suur peotäis värskeid basiilikulehti
4 suurt peotäit värskelt riivitud Parmesani juustu
2 peotäit riivsaia
natukene värsket punet, millelt on nopitud lehed
1 150-grammine mozzarella pall
Need on need koostisosad, mida Jamie kasutas. Mina tegin järgnevalt (äkki sellepärast ongi minu versioon paha-paha, kuna ei suuda Jamiet jälgida?!) Kuna ikka veel ei ole me perelisa saanud, siis vähendasin koguseid. 1 baklažaan, lõikasin sentimeetristeks viiludeks, panin kuuma ahju (nii 200 C). Hakkisin pool sibulat, ühe küüslauguküüne (kuna olen ju ikka tõbine ja mida rohkem küüslauku, seda kiiremini ma enam nina ei lörista), siis vaatasin seda kuhja ja mõtlesin, et kuidagi niru, kiire pilk külmkappi - pool punast tšillikauna! Läks mängu. Lisasin 3 komponenti kuumale pannile (jah, õli tuleb ka eelnevalt pannile lisada) ja raputasin sinna peale isuga kuivatatud pune (punet?). Praadisin natukene, no nii u 10 minutit, ja lisasin tomatipasta (ma ausalt ei viitsinud poodi minna konservploomtomateid ostma - pasta ajab ju ka asja ära). Kui pasta oli lisatud ja vaatasin pannil olevat kogust, siis ma olin juba kindel, et hea see ei saa olema, nii vähe pastat, see ei kata ju baklažaane ära! Lisasin sortsu vett, läks natukene paremaks. Lasin sellel segul u 10 minutit podisda (kuni tundus, et baklažaan võiks juba ahjus valmis olla), maitsestasin veel soola ja pipraga, võtsin baklažaanid ahjust ja jätsin jahtuma.
Siis tuli järgmine küsimus: Jamiel oli suur ahjuvorm, minul on nii vähe kõiki asju, kuhu ma selle kraami küll sisse panen? Otsing köögikapis, valik langes leivavormile. No teate küll, see pikk ja peenike. Ajab asja ära küll! Lisasin vormi põhja pisut tomatipastat, siis ladusin sinna peale baklažaaniviilud. Kuskil peas kummitas, et midagi jäi nagu tegemata.. Basiilik! Selle oleks pidanud ka sinna tomatipasta segusse lisama. Kuid ei ole hullu, mõtlesin, lisasin baklažaanikihile - mingit maitset peaks ju ikka andma? Järgmisena riivisin peale Parmesani ja kordasin kõiki kihte. Tomatipastaga olin õige kitsi, mõtlesin, et kõige peale peab ju ikka ka natukene jätkuma. Kui kõik kihid said laetud, siis segasin riivsaia kuivatatud punega (ma tean küll, VÄRSKE pidi olema, aga minul ei olnud värsket, jama küll eksole). Ning siis tuli meelde ka mozzarella - ruttu külmkapist välja ja viiludeks. Kuna kõiki asju oli vähe, siis panin mozzarellat enda arust ikka korralikult (tegelikult vist mitte). Siis tuli küsimus: kumb läheb enne vormi, kas mozzarella või riivsai? Vaatasin Jamie pilti, tal oli nagu riivsai kõige peale. Järeldus - lisan enne mozzarella-viilud ja siis kõige peale riivsaia. Mõeldud, tehtud. Ja ahju kogu kupatus läks. 200 C, umbes pool tundi. Pilt oli nii kole, et seda ma tõesti ei taha teiega jagada (no kujutage ette ühte suurt korralikku ahjuvormi, ääreni täis ja näeb väga isuäratav välja - nüüd kujutage ette pisikest leivavormi, mis on vaevult pooleldi täidetud ja tomatipasta katab vaevu muu vaatepildi).
Kuid mõne veidi kenama pildi sain vähemalt valmistamiskäigust.
 |
| Tagaplaanil toorelt ostetud avokaado - ei ole vist lootust, et see lõpuks heaks muutuks? |
Kui pool tunnikest oli möödas, siis ma ei julenud seda "vormirooga" ausalt öeldes ahjust välja võtta ja elukaaslasele näidata, et näe - siin on tänaõhtune imemaitsev õhtusöök! Kuid, miskit ei olnud parata, ja söögiks ta läks. Tulemus - välimus oli ikka väga kole, maitse ei olnud kusjuures NII hull, kuid ega ta väga hea ka ei olnud, kui ma tšillit ei oleks lisanud (mida retsept tegelikult ette ei näinud), siis oleks kogu kupatus olnud pehmelt öelduna maitsetu. Täielikult. Või tegin hoopis valesti ja tšilli tappis kogu maitse ära? No ma ei tea, pisut kahtlen selles. Kuid üleskutse teile, ärge tšillit lisage ja vaadake, kuidas teil välja kukub! Ma ise ei taha seda enam pikemat aega küll uuesti teha.
 |
| "Vormiroog" |
Täna ma teen risottot, see tuleb alati hea. (Ja pange tähele, homme tuleb postitus - seda risottot ma küll uuesti ei tee!).
P.S. Reedel tuleb 10 kraadi sooja!
Allikas: O. Jamie. (2009). Jamie Itaalia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar