teisipäev, 2. aprill 2013

sorbetto di pere

Loodan, et teil olid kõikidel ilusad munadepühad ja sai piisavalt puhatud. Lisaks loodan, et ma ei olnud eile õhtul ainuke, kes Ringvaadet vaadates näpuga telekaekraanil pilti vahetada üritas :) Ja piinlikusega pean tunnistama, et ka Google lõhnatundmise rakenduse mittetöötamise ajasin ma oma nohu süüks. Tuleb vist ausalt tunnistada, et haigus on mu kainest otsustusvõimest võitu saanud.

Igatahes, söögitegemisse on päris suur paus sisse tulnud, kuid see viga sai õnneks pühade ajal parandatud. Tänaseks retseptiks on midagi õige head ja magusat - pirnisorbett ehk sorbetto di pere!

Jamie versioon

Sorbett on üks naljakas asi - on nagu jäätis aga samas on nagu jää. Ammustel aegadel, kui sai kohvikus töötatud, siis tehti ka seal sorbetti ja pean tunnistama, et siis see mulle just unustamatut muljet ei jätnud. Sorbeti tegemise määras seekord asjaolu, et olid pühad. Ning kui meie peres on pühad, siis peab ilmtingimata vanaema juures söömas käima - mis omakorda tähendab tinhtipeale ülesöömist ja väga rasket olekut :) Ning mis saab olla peale rasket lõunasööki õhtuseks magusaks parem, kui seedimist soodustav ja loomupoolest kerge olekuga mahe sorbett?

Sorbeti tegemiseks läheb vaja (6le inimesele):
200 g peenikest suhkrut
200 ml vett
1 kg kooritud, neljaks lõigatud ja südamiketa pehmeid pirne
1 sidruni mahl ja koor 
55 ml või maitse järgi grappa't

Seekordne poeskäik oli küllaltki lihtne - suhkur, vesi ja sidrun olid vanematekodus olemas, vaja oli vaid muretseda pirne ja grappa't (pirnid vali kõige pehmemad, mis leiad!) Grappa't ma siiski ei ostnud, määravaks sai mu kaine mõistus (no ei raatsi 20 euro eest viina osta), asendasin selle limoncello'ga, poole odavam ja saab ka mujal retseptides edukalt kasutada.





Esmalt varu omale pott /pann, kus sees pirne keeta, köögikombain või saumikser ja mõtle välja, millises anumas sorbeti külmuma paned (kas jagad kohe väikestesse kaussidesse või külmutad mõnes suuremas kausis). Jamie soovitab kasutada madalaid savinõusid või paksu portselani, mis tuleks juba varem külmkappi panna - kiirendab tardumisprotsessi.

Pane pott koos suhkru ja veega pliidile ja lase keema tõusta. Siis vähenda kuumust ja keeda tasasel tulel 3 minutit. Lisa neljakslõigatud pirnid (järgisin juhiseid ja olid ka mul neljaks lõigatud, kuid ausalt, sellel ei ole mõtet, lõika nii väikeseks kui hing ihkab, püreestamisele lähevad nad niikuinii) ja keeda veel 5 minutit. Võta pott pliidilt ja lase veel 5 minutit seista, siis sega hulka sidrunimahl ja -koor. 


Püreesta segu kas köögikombainis või saumikseriga. Nüüd oli Jamiel kirjas, et segu tuleb läbi sõela pressida. Mina seda ei teinud. Sel hetkel ei näinud sellel erilist  mõtet (ja kui aus olla, siis tegin sorbetti hommikul enne hommikusööki ja kõht kannustas juba kiiremini valmis saama). KUID kindlasti on sorbett palju siidisem, kui seda veel läbi sõela pressida! Järgmine kord katsun ka sõelaga versiooni ära proovida. Vala sorbett nõusse (millega ta külmkappi tarduma läheb) ja lisa grappa (või siis limoncello) - alkoholi võib ka rohkem lisada, kuid pigem vähem kui rohkem - liiga suur alkoholikogus ei lase sorbetil korralikult tarduda. Pane sorbett külmkappi ja klopi iga poole tunni tagant kahvliga üles, paari tunni pärast peaks sorbett valmis olema.

Valasin sorbeti alguses suuremasse hoiustamiskarpi (mõtlesin, et see on hea suur ja madal, peaks kiiresti ära tarduma) ja läksin südamerahus hommikust sööma. Iga poole tunni tagant käisin teda nö kahvliga kloppimas, kuid kuna minu sorbett otsustas, et tema ei taha eriti jäätuda, siis ei olnud kloppimisest eriti juttu, pigem segamine. Kui 2 tundi oli möödas, siis hakkas juba paanika tekkima - miks ta ei tardu?? Õnneks olid juures kaks veidi elukogenumat naisterahvast, kelle soovitus oli sorbett rohkem laiali laotada - nii valasime osa sorbetist munaresti ja kogu kupatus läks uuesti külma. 


Tulemus - 6 tundi külmas olemist ja sorbett oli valmis! Maitse oli hea, piisavalt pirnine ja magus. Tegin juurde veel vahukoort (arvestades, et peres on nii mõnigi magusasõber).. ja tegelikult oli vahukoorega isegi parem, pirni maitse tuli rohkem esile. Kui vahukoort ei lisanud, siis oli sorbetis rohkem sidruni maitset tunda (arvatavasti mängis oma osa ka limoncello). 


Sorbeti valmistamine on iseenesest hea lihtne, võtab küll natukene aega, kuid tulemus on seda väärt. Järgmine kord tahan katsetada mõne marjalisega (vaarikad-mustikad), kuid siis tuleb kindlasti ka sõel kasutusele võtta! :)


Ja lõpetuseks mõni pilt meie pühadest, igasuguseid karvaseid ja sulelisi oli liikvel :)







Allikas: O. Jamie. (2009). Jamie Itaalia.

Kommentaare ei ole: