Üks õige hea toiduelamus, pluss üks mitte nii suurepärane

Tuli mõte ka teile lugemiseks siia kirja panna pisikesed ülevaated kohtadest, kus Tartus kõhtu täita saab. Hakkan harrastuskriitikuks :D

Esimeseks "ohvriks" langes Meat Market, Küütri 3. Asukoht on hea - vanalinnas, käe-jala kaugusel. Interjöör oli küllaltki hubane, restoran koosnes kahest eraldi ruumist, üks suurem, teine pisem ja privaatsem. Algselt võtsime kohad sisse tagumises, väiksemas ruumis, kuid sealsed toolid (sellised suured madalad tugitoolid) olid ütleme nii, et küllaltki ebamugavad. Laua ja tooli kõrguste vahe oli pehmelt öeldes ebameeldiv, niisiis kolisime esimesse, suuremasse ruumi. Seal läks asi juba paremaks, mõnus pehme diivan ja laud oli ka minule (pisemat sorti naisterahvale) täitsa sobiva kõrgusega.

Meat Market'isse läksime tegelikult üleüldsegi põhjusega - aprillikuu on neil Ameerika eri, mis tähendab mõnusaid burgereid ja muud säärast, oli suur kihk seda head ja paremat järele proovida! Niisiis ei kulunud just kaua aega oma söögieelistuse välja valimiseks. Võtsime kahe peale kanatiivad (Buffalo Wings nime all menüüs) ja Meat Marketi hamburgeri topelt-juustu ja friikartulitega. Joogiks läks kaaslasele õlu ja minule valge majavein (tean küll, liha kõrvale tuleb punast veini juua, kuid meeleolu oli rohkem valgele veinile omane).

Kui tellimused olid edastatud ei kulunud just kaua aega, kui lauda toodi peakoka tervitusamps - kilurull maitsevõipadjal (esimest korda Tartus söömas käies nägid minu silmad kokapoolset tervitusampsu!!). Kuid nähes, mis ampsuks on, hakkasime kaaslasega mõlemad muigama - kumbki meist ei ole just suuremad kilu sõbrad, kuid ära pidi ju proovima! Täitsa hea oli. Kuid ma arvan, et kilu limiit on nüüd pooleks aastaks küll täis.

Veidi aja pärast saabus lauda nö leivakorv, 2 viilu puuviljaleiba koos maitsevõiga. Leib oli mõnus pehme ja läks maitsevõiga väga hästi kokku. Kahjuks taipasin viimast leivaampsu süües, et võiks ju pilti ka teha! Mõistus, mõistus. Siis pildistasin hoopis nende überlahedaid lauanõusid!

Peaks kodus ka hakkama liha sellise toekama noaga lõikama. Või noh, peaks hakkama kodus ka rohkem liha sööma, mul ju vaja maeiteakuihästimitu Jamie liharooga teha!

Kümmekond minutit hiljem saabusid meie toidud, no välimus oli neil ikka super! Fancin nii väga nende rustikaalset serveerimisviisi, mitte mingeid valgeid läikivaid taldrikuid, vaid liud ja vaagnad, ehe värk!

Monsterburger! Ja millised friikad, ma ei ole päris pikka aega nii head kartulit söönud, need olid tõesti väga-väga head! Burger oli ka hea, kuid sellest ma nii väga vaimustatud ei olnud. Kui burgerit süüa, siis mina eelistan ikka vanakooli, burger kätte ja hambad sisse, kuid see amps ei mahtunud minule küll mitte kuidagipidi suhu. Tuli siis appi võtta nuga-kahvel. Burgeris oli olemas lubatud 2 juustu, tomat, hapukurk, salatileht ja küllaltki mehise läbimõõduga pihv. Eelnevalt kusjuures teenindaja küsis üle, et liha küpsetatakse medium rare, et kas selline versioon on meile sobiv. Kuid mulle tundus, et liha oli pigem done. Küllaltki kuiv. Ning ma ei tea kas asi on selles, et ma ise teen küllaltki soolaseid toite, kuid minu jaoks jäi liha ka veidi magedaks. Vaimusilmas kujutasin ka ette, et pisut peterselli pihvi sees oleks maitse hõrgumaks teinud. Aga muidu oli burger hea, kaaslasele väga meeldis! 

Kanatiivad saabusid samuti koos friikadega, mis olid väga nummis lillepotis :) Lisaks friikatele oli veel paar viilu porgandit ja sellerit, täitsa huvitav! Kana ise oli mõnus krõbe ja tuli väga hästi kondi küljest lahti. Maitseainetega ei oldud kokku hoitud, mis minule sobis suurepäraselt. Nämmanämmanämma. Neid oleks võinud kohe ma ei tea mitu tükki ära süüa.

Üks asi veel, mida ei saa jätta kiitmata - teenindus oli suurepärane - kiire, viisakas, hoolitsev. Ning hinna-kvaliteedi suhe on ka täiesti paigas, mitte ühtegi kriitikanooti selle kohta.

Kui end minekule sättisime jäi kõrva kõrvallauas olev vestlus ühe vanema paari ja teenindaja vahel. Härra: "Kas seda liha on üldse küpsetatud ka, täitsa punane seest ju!" Ju vanakool ei ole harjunud medium rare lihaga :)

Aga kokkuvõtlikult soovitan Meat Market'it kindlasti külastada, mõnus pisut viisakam koht, kus üks mõnus õhtu mööda saata. Lisaks on neil ka erinevaid üritusi, millel hakkan nüüd kindlasti silma peal hoidma.

Kui Meat Market sai selja taha jäetud ja hakkasime kodu poole liikuma jäi muidugi tee peale Werner :) Jah, ma pidin veel kooki ka saama! Valik oli õhtu kohta veel täiesti korralik, mina valisin hapukoore-küpsisekoogi metsmaasikatega ja kaaslane kräsupea koogi. Kuid vot see oli pettumus. Kusjuures eelmine kord Werneris käies (siis olime neljakesi) jäin vist ainult mina oma koogiga täielikult rahule (siis valisin Napoleon'i - oma lemmikkoogi). Kuid millegipärast on nende kvaliteet kuidagi natukene alla käinud, ei teagi enam, kus Tartus head kooki saab! Tuleb vist ise küpsetada :)

Kräsupea. Minu kook jäi nõnda udune, et seda ei tasu üldse näidata

Mõlema koogi maitsed olid kuidagi paigast ära. Ei olnud see nagu vanasti. Maasika maitset mina oma koogis ei tundnud. Lisaks oli koogi konsistents nätske ja kuiv. Ei olnud hea ühesõnaga. Tahan head koooookiii!

Kuid jätkame oma maitseelamusi, järgmine nädal on oodata postitust Pierre'i kohta!